Sofi Oksanen "Puhastus"

 Seda osa lugedes oli tunne, nagu kõik läheb veelgi keerulisemaks ja osast oli päris raske aru saada aga selle eest oli see lõpuks väga põnev. Hans kohtas metsas Konstantin Truudut, kes käitus täiesti hullumeelselt. Konstantin rääkis oma minevikust – New Yorgist, Nõukogude Liidust ja põgenemisest –, aga Hans ei saanud sellele keskenduda. Tal oli ainult üks eesmärk: ellu jääda. Lõpuks lõppes nende kohtumine sellega, et Hans pidi Konstantini kägistama. Tema asjade hulgast leidis Hans aga kirju Martinilt, mis olid tõeline üllatus. Need vihjasid, et ka Martin oli seotud ohtliku ja kahtlase maailmaga, millest Hans üritas end välja võidelda. "Eriti salajased" dokumendid – süsteemi tõeline nägu Mind pani eriti mõtlema "Eriti salajane" dokumentide sisu. Need paljastasid, kuidas süsteem inimesi kontrollis, manipuleeris ja kasutas. Selgus, et Aliide värvati agendiks koodnimega “Kärbes”. Kujutle, mida ta tundma pidi – pidev režiimi surve, ülekuulamised ja jälgimine. Samal ajal...

 Tere! Tunnen ennast täna päris väsinult ja väga palju motivatsiooni ei olnud raamtut lugeda ja sellest kirjutada 4.osa oli ikkagi minu jaoks päris huvitav aga selle loo sisu oli natukene leebem kui eelmisel. Selles osas pandi Aliide ja Zara suhe tõsiselt proovile ja raamatust oli tunda pingeid mis seal olid. Selles osas tundus minule Hansu ja Aliide lugu päris mõtetu aga Zara ja Aliide lugu oli põnev ja ma ei jõudnud ära oodata kui uuesti tuleb nende osa raamatust. Aliide ja hansu osast oli näha et nende suhe hakkas murduma ja se juhtus siis kui hans avastas, et käekiri ei klapi Ingli vana kirjutisega. Se pani Hansu aliidet vihkama, aga ikkagi oli näha kui piiritult Aliide hansu armastab ja proovis teda ikka aidata.  Loo põnevaim osa oli kui Aliide juurde tulid Paša ja Laverenti, see tekkitas kohe põnevuse tunde ja utsitas edasi lugema kuna sa teadsid et nad ei lahku pärast esimest korda ja tulevad uuesti tagasi. See et aliide nad maha lasi tuli küll mulle üllatusena aga nüüd...

 Tere! Täna tunnen end rahulikult, kuid loetu mõjus raskelt.  Aliide ja Hansu suhtlus jäi mõistatuseks. Aliide küsis Hansult, miks ta sakslastega kaasa ei läinud ja kuidas metsas elu on, kuid Hans vaikis. Hans tundub olevat kinni minevikus, igatsedes Inglit ja Lindat. Ka Aliide ei pääse mälestustest – üks foto Ingli 18. sünnipäevast on tema jaoks oluline, kuigi ta ei mäletagi, kuidas see säilinud on. Kas see foto toob talle lohutust või pigem valu? Zara elu Berliinis oli kohutavalt karm. Paša sundis teda tööle, ähvardas ja kasutas tema vastu tehtud videoid, et võimu hoida. See kõik oli äärmiselt raske lugeda – Paša julmus ja Zara lootusetus tõid esile, kui palju ta pidi taluma. Ometi leidis Zara jõudu põgeneda.  Aliide minevik ja tema suhted perega on samuti keerulised. Ta tundub olevat täis süütunnet ja hirme. Ta mõtleb, kas oleks pidanud olema parem ema, et Talvi oleks rohkem huvitatud oma kodumaast. Samal ajal on ta hirmul küüditatute tagasituleku ees – kas keegi tuleb...

 Tere! Täna jagan oma mõtteid loetud raamatu "Puhastus" teise osa kohta. Selles osas toimub palju, mis jääb kauaks meelde.  Lugu läheb aina põnevamaks ja ka raskemaks. Raamat räägib õdedest Aliidest ja Inglest, kes elavad Lääne-Eestis enne ja pärast Teist maailmasõda. Aliide armastab ühte meest, Hansu, aga Ingel ja Hans armuvad hoopis teineteisesse. See teeb Aliide väga kadedaks ja õnnetuks. Ta teeb isegi kõhedaid asju, et Hansu armastust võita, kuid miski ei tööta. Hiljem tuleb sõda, mis toob peredele kannatusi ja surma. Üks hetk, mis mind eriti puudutas, oli see, kui Punaarmee tuli Eestisse ja kõik hakkasid kartma, et midagi halba juhtub. Ingel ja Hans said lapse, aga nende pere lõhuti ikkagi. Küüditamine jättis Aliide üksi ja ta pidi ellu jäämiseks raskeid valikuid tegema. Samuti oli väga šokeeriv, kuidas Aliide pidi taluma ülekuulamisi ja piinamisi, aga ta jäi tugevaks. Aliide elu muutus, kui ta abiellus Martiniga, kes oli küll hea kaitse, aga nende suhe tundus siiski tüh...

 Eelmisel korral võtsin kokku esimese peatükki ja tegin selle kohta postituse  nüüd aga võtan ma kokku laiemalt esimese osa raamatust kuna eraldi pole mul aega seda kokku võtta. 1.osa Lugu algab 1992. aasta Lääne-Eestis, kus vanem naine Aliide leiab oma kodu juures kaskede all noore naise Zara. Zara on hirmul ja segaduses, Aliide aga ettevaatlik ja umbusklik. See on nagu kokkupõrge kahe maailma vahel – Zara on välismaine ja kaasaegne, Aliide aga vana maaelu kehastus. Aliide ja Zara tutvus algab pingeliselt. Zara väidab, et on Kanadast ja töötab ettekandjana. Tegelikult põgeneb ta vägivaldse mineviku eest, mis on täis tumedat tänapäeva ja traagikat. Zara kehal on jäljed vägivallast, mis avanevad vannitoa auruses valguses. See kõik on kontrastiks Aliide vaiksele, kuid mitte sugugi turvalisele maailmale. Sisu mitmekihilisus on väga haarav. Mulle pakkus huvi Aliide minevik, mis avaneb koos Zara looga. Aliide elu on täis peredraamasid, poliitilisi pingeid ja salapära. Tema kodu u...